Päritolu
(Nymphicus hollandicus) on pärit Austraaliast.Euroopas on ta tuntud alates 1840-ndatest aastatest. Ta kuulub kakaduude perekonda ja on üks Euroopa populaarsemaid linde. Kuna nad on nii levinud linnud,leidub neid looma poodides väga suures värvivalikus.Looduslikult on ta pea kollane ja keha hallikas. Välja on arenenud ka muid värvikompositsioone. Nümfkakaduu kodumaal Austraalias võib neid kohata tervel mandril, ent peamiselt siiski avamaastikul ja rannikualadel. Elupaigaks sobib neile väga mitmesugune maastik. Nümfkakaduu on küllalt niiskuselembene. Suvine kuumus ja maastiku kuivus ajab linnud sageli rändele. Nii nad lendavad suurte parvedena ühest paigast teise, otsivad vett ja elamisväärsemaid piirkondi.
Hooldus ja tarvikud
Nümfkakaduu puur peab olema suur, et linnud end seal liigutada saaksid. Parim puur oleks mõõtmetega 2,5 x 5 x 2 meetrit. Sellises puuris saaksid linnud ringi lennata. Kahjuks pole sellise puuri muretsemine juba suuruse pärast enamasti võimalik. Seetõttu võid osta puuri ka loomapoest, kuid sel juhul osta kõige suurem puur, mis suurte papagoide jaoks müügil on. Ise soovitaksin firmat 'Ferplast'.
Kuid ka siis pead oma lindu iga päev vähemalt pooleks tunniks tuppa vabalt lendama laskma. Lendamine hoiab linnu füüsiliselt tugevana, tema tervise korras ning ka paljunemine on lennata saavate lindude puhul kergem. Puuri põhja laotada allapanuna höövlilaastud, saepuru, liivapaber, spetsiaalne linnuliiv (müüakse loomapoodides ning suuremates toidupoodides) või paber. Nümfkakaduul võib olla nii puust kui ka plastikust õrred. Plastikust õrred on enamasti reguleeritavad, seepärast on neid kergem puuri sättida. Puuri võib panna ka päris puuoksi. Kasvõi metsast toodud või oma koduaiastki. Pesta puhtaks igaks juhuks (sobib täiesti tavaline nõudepesuvahend mis pole mürgine.) ning sättida puuri. Puuri tuleks panna ka mänguasju. Nümfkakaduule meeldib kiikuda, seepärast võiks panna kiik puuri: Neile meeldib ka redelitel turnida. Poes on neid müügil erinevate suuruste ja pikkustega. Parem oleks kui redel oleks puust.
Toitumine
Et teie linnud oleksid alati terved pakkuge talle mitmekesist toitu. Kõige paremad on nümfi toidusegud. Mida müüakse igas loomapoes ja suuremates toidupoodides. Aga ärge unustage seepia lubjakivi. Samuti igasugused puuviljad ning köögiviljad on teretulnud. Apelsin, õun, granaatõun, kuivatatud aprikoosid, kirsid ja vaarikad on sobivad puuviljad linnule. Köögiviljadest on tomatid, alfalfa, spinat, herned, porgand ja seller sobivad. Puuri võib riputada hirsitõlvikuid. Samuti söövad nümfid hea meelega pähkleid, näiteks maapähkleid, arahhiisi pähkleid jpm.
Pesitsemine
Nümfkakaduusid võib sigida lasta alates 12 kuu vanuselt. Nende paaritumisaeg kestab aprillist augustini. Nümfkakaduud munevad keskmiselt 6 muna. Haudeaeg on ligikaudu 18 päeva. See on papagoide hulgas ebatavaline, et isalind võtab haudumisest osa, istudes pesal päeva ajal. Pesas elavad noored linnud enamasti 4-5 nädalat. Pojad saavad suled selga umbes 28 päeva pärast. Iseseisvumine võtab aega umbes 42 päeva. Nümfkakaduud kasvavad 30 cm. pikkuseks. Keskmine eluiga on 18 aastat. Lennuvõime saavutamine: 28 päeva hiljem. Sugude eristamine: Emaslinnu näosulestik on kahvatum ja sabasulgede sisekülg vöödiline. Väga noorte lindude puhul on raske eristada.
Saturday, January 5, 2008
Kääbusküülik!
Erinevalt tavalisest küülikust EI TOHI kääbusküülikut kunagi kõrvadest tõsta. Kõrvad on sel liigil kõige nõrgemad kehaosad ja mitte mõeldud tõstmiseks. Kõige lihtsam on loom suruda vastu maad ja siis võtta kinni turjast ja tõsta.. Tõstes ühe käega turjast, tuleks teise käega kindlasti toetada tagakäppasid, sest toetuspinna puudumisel hakkab küülik rabelema ja võib viga teha nii endale kui omanikule. Turjast ei maksa lahti lasta, kui loom ei ole veel teiega harjunud ja võib ära joosta.
Kääbusküülikule on vaja piisavalt suurt puuri. Arvestada tuleks kohe ka looma kasvuruumiga, et puuri ostuprotsessi ei peaks mingi aja pärast kordama.
Küülik on puhas loom ning oma puuris valib ta välja oma tarbeks ühe puuri nurga. Et omanik ei peaks iga nädal tervet puuri puhastama, soovitame panna looma poolt valitud nurka lemmikloomapoodides müügil olev tualetikast. Tualetti võib täita nii saepuruga kui ka spetsiaalselt väikestele närilistele mõeldud liivaga. Viimane hoiab efektiivselt ära ka ebameeldiva lõhna.
Kui otsustate pikakarvalise kääbusküüliku kasuks, siis peaks teda ka koheselt harjutama kammi ja harjaga. Tehes seda iga paari päeva tagant väldite karva pulstumist ning hiljem on karva harjamine looma jaoks iseenesest mõistetav tegevus. Samuti peaks küülikut harjutama küünte lõikamisega. Kõige parem on seda alguses teha loomakliinikutes, et loomale viga ei teeks ning hiljem arsti juhendusel teha seda kodus spetsiaalsete küüntetangidega.Kindlasti ei tohi lõigata liiga palju, sest küüntes on veresooned ning nende vigastamisel võib tekkida põletik ning loom ei pruugi teil lasta teinekord oma küüsi lõigata. Selle vältimiseks oleks parim teha seda loomakliinikus iga paari kuu tagant.
Küüliku põhitoiduks on hein, kõik muu on tema jaoks lisatoit. Heinale lisaks võib anda kuivtoitu, mida müüakse igas suuremas supermarketis ja lemmikloomapoes. Samuti meeldib küülikutele kuivatatud leib ja sai. Viimane on kasulik ka seepärast, et loom kulutab neid süües hambaid. Kevadel võib puuri panna ka värskeid õunapuu- või haava oksi, mille koor küülikutele maitseb ja mis on samuti kasulik hammastele. Väikeses koguses võib anda ka kapsast ja porgandit, liigtarbimisel võib see teha kahju seedimisele. Kui märkate kõhulahtisust, tuleks värskete puu- ja juurviljade andmine ajutiselt lõpetada.
Isane küülik saab suguküpseks 6-7 kuuselt, emane 8-9 kuuselt. Isajänese suguküpseks saamisest annab märku see, et ta võib hakata oma territooriumi märgistama, ka ruumis lahtiselt ringi joostes. Sellest vabanemiseks aitab kas paaritamine või siis jänese kastreerimine. Juhul kui otsustate järglaste saamise kasuks, siis tuleb hoolikalt uurida looma sugupuud, et vältida liig lähedast paaritamist, mille tulemuseks võib olla geenikonflikt. Oluline on ka juba eelnevalt välja selgitada, kas järglastele leidub uusi omanikke.
Kääbusküülik võib ka lasta tuppa vabalt jooksma, veendudes, et jänku on kellegi järelvalve all. Kindlasti tuleks kinni katta kõik elektri- ja telefonijuhtmed, mis võivad ohustada tema elu ning kinni panna ruumide uksed, kuhu ta ei tohiks minna.
Küülikuga on võimalik ka käia jalutamas, kuid see pole tema jaoks eluliselt vajalik. Kui aga omanik seda siiski soovib, siis tuleks jalutusrihmaga harjutamist alustada algul toas ja siis vähehaaval seda jalutamisaega pikendades ka õue minna. Samas ei ole siiski jänes mõeldud pikkadeks jalutuskäikudeks ja ta tunneb ennast siiski paremini omas harjunud keskkonnas. Suvel võib talle ehitada õues väikse aia jälgides, et ei oleks otse päiksepaiste all ning et aed oleks osaliselt maa sees, et ta ei saaks end välja kaevata. Samas peaks aed ka pealt kinnine olema, et teda ei ohustaks linnud ja et ta ei saaks tänu oma heale hüppevõimele sealt ise välja hüpata.
Kääbusküülikule on vaja piisavalt suurt puuri. Arvestada tuleks kohe ka looma kasvuruumiga, et puuri ostuprotsessi ei peaks mingi aja pärast kordama.
Küülik on puhas loom ning oma puuris valib ta välja oma tarbeks ühe puuri nurga. Et omanik ei peaks iga nädal tervet puuri puhastama, soovitame panna looma poolt valitud nurka lemmikloomapoodides müügil olev tualetikast. Tualetti võib täita nii saepuruga kui ka spetsiaalselt väikestele närilistele mõeldud liivaga. Viimane hoiab efektiivselt ära ka ebameeldiva lõhna.
Kui otsustate pikakarvalise kääbusküüliku kasuks, siis peaks teda ka koheselt harjutama kammi ja harjaga. Tehes seda iga paari päeva tagant väldite karva pulstumist ning hiljem on karva harjamine looma jaoks iseenesest mõistetav tegevus. Samuti peaks küülikut harjutama küünte lõikamisega. Kõige parem on seda alguses teha loomakliinikutes, et loomale viga ei teeks ning hiljem arsti juhendusel teha seda kodus spetsiaalsete küüntetangidega.Kindlasti ei tohi lõigata liiga palju, sest küüntes on veresooned ning nende vigastamisel võib tekkida põletik ning loom ei pruugi teil lasta teinekord oma küüsi lõigata. Selle vältimiseks oleks parim teha seda loomakliinikus iga paari kuu tagant.
Küüliku põhitoiduks on hein, kõik muu on tema jaoks lisatoit. Heinale lisaks võib anda kuivtoitu, mida müüakse igas suuremas supermarketis ja lemmikloomapoes. Samuti meeldib küülikutele kuivatatud leib ja sai. Viimane on kasulik ka seepärast, et loom kulutab neid süües hambaid. Kevadel võib puuri panna ka värskeid õunapuu- või haava oksi, mille koor küülikutele maitseb ja mis on samuti kasulik hammastele. Väikeses koguses võib anda ka kapsast ja porgandit, liigtarbimisel võib see teha kahju seedimisele. Kui märkate kõhulahtisust, tuleks värskete puu- ja juurviljade andmine ajutiselt lõpetada.
Isane küülik saab suguküpseks 6-7 kuuselt, emane 8-9 kuuselt. Isajänese suguküpseks saamisest annab märku see, et ta võib hakata oma territooriumi märgistama, ka ruumis lahtiselt ringi joostes. Sellest vabanemiseks aitab kas paaritamine või siis jänese kastreerimine. Juhul kui otsustate järglaste saamise kasuks, siis tuleb hoolikalt uurida looma sugupuud, et vältida liig lähedast paaritamist, mille tulemuseks võib olla geenikonflikt. Oluline on ka juba eelnevalt välja selgitada, kas järglastele leidub uusi omanikke.
Kääbusküülik võib ka lasta tuppa vabalt jooksma, veendudes, et jänku on kellegi järelvalve all. Kindlasti tuleks kinni katta kõik elektri- ja telefonijuhtmed, mis võivad ohustada tema elu ning kinni panna ruumide uksed, kuhu ta ei tohiks minna.
Küülikuga on võimalik ka käia jalutamas, kuid see pole tema jaoks eluliselt vajalik. Kui aga omanik seda siiski soovib, siis tuleks jalutusrihmaga harjutamist alustada algul toas ja siis vähehaaval seda jalutamisaega pikendades ka õue minna. Samas ei ole siiski jänes mõeldud pikkadeks jalutuskäikudeks ja ta tunneb ennast siiski paremini omas harjunud keskkonnas. Suvel võib talle ehitada õues väikse aia jälgides, et ei oleks otse päiksepaiste all ning et aed oleks osaliselt maa sees, et ta ei saaks end välja kaevata. Samas peaks aed ka pealt kinnine olema, et teda ei ohustaks linnud ja et ta ei saaks tänu oma heale hüppevõimele sealt ise välja hüpata.
Ülevaade viirpapagoidest ja nende pidamisest!
Viirpapagoide päritolust Viirpapagoid on kõige populaarsemad puurilinnud maailmas. Nende kodumaa on tegelikult Austraalia, kus nad looduses on rohelist värvi. Mõni sajand enne nende Euroopasse toomist peeti seal teisi papagoilisi, tuvisid ja väiksemaid laululinde. Hiljem sai kõige populaarsemaks kanaarilind. 1840. a. Austraaliast saabudes tõi inglise loodusuurija ja kunstnik John Gould Euroopasse esimesed viirpapagoid, mis äratasid suurt tähelepanu. Mõned aastad hiljem saabusid Londonisse kaks suurt laeva paari tuhande viirpapagoiga. Need ostis ära üks tolle aja tuntumaid loomakaubitsejaid, kes nad omakorda maha müüs ja väga hea kasumi sai. Peale seda hakati aina sagedamini Austraaliast neid pisikesi papagoisid tooma. Kuid seda mitte enam kaua, sest avastati, et viirpapagoid on võimelised pesitsema ka muutliku ilmastikuga Euroopas.Esimesed kollased viirpapagoid ilmusid aastal 1872. Kuus-seitse aastat hiljem koorus esimene sinine viirpapagoi. Peale seda hakati rõhku panema erinevate värvivariantide tootmisele.Ilmus ka esimene klubi - Budgerigar Club (praegune Budgerigar Society Inglismaal). Austraaliast lindude sissetoomine lõppes rohkem kui 30 aastat tagasi, kui Austraalia keelustas oma fauna ja floora väljaveo. Selline seadus kehtib seal tänapäevani.Noortel emastel ja isastel viirpapagoidel on väga raske vahet teha. See on lihtsam, kui lind on 5-6 kuud vana. Siis muutub emaslindudel nokapealne pruuniks, isastel eresiniseks.Sagedamini esinevad värvid RohelineHeleroheline: kollane mask, laineline muster tiibadel ja kuklal. Sabasuled tumesinised. Ülejäänud keha on rohuroheline.Tumeroheline: sama nagu ülevaltoodu, rohurohelise asemel tumeroheline.Oliiviroheline: sama nagu ülaltoodu, rohurohelise asemel oliiviroheline. Saba tumedam.SinineTaevasinine: valge mask, laineline muster tiibadel ja kuklal. Saba tumesinine. Ülejäänud keha erksinine.Koobaltsinine: sama nagu eelmine, keha tumedam.Hallikassinine.Kollane(lutino)*LillaValge(albiino)Lisaks neile leidub kirjusid papagoisid, mõnedel on peaaegu kõik ülaltoodud värvivariandid esindatud. Neid kutsutakse rainbow - vikerkaar.Viirpapagoisid on kahte liiki: inglise(26 cm pikad) ja ameerika(18 cm pikad) viirpapagoid. Inglise omad on suuremad, majesteetlikumad ja rahulikuma loomuga - nad on rohkem näituselinnud. Kuid enamus inimesi peab kodus ameerika viirpapagoisid. Nad on aktiivsed ja uudishimulikud linnud, kes võivad olla väga toredaks lemmikloomaks. Kuna nad pole eriti kärarikkad, saab neid pidada isegi korteris ilma naabreid häirimata.Kuidas viirpapgoid valida? Enne, kui otsustad omale viirpapagoi osta, uuri ja loe nende kohta natuke. Palju väga head informatsiooni leiad näiteks internetist. Linnu võtmine tähendab vastutuse võtmist pikaks ajaks - viirapagoid elavad keskmiselt 8-15 aastat. Enne papagoi kojutoomist pane valmis puur ja toit. Siis pole linnu saabudes muud kui ta oma uude kodusse kohanema panna.Viirpapagoi saad omale osta kas loomakauplusest või otse linnukasvatajalt. Viimastel on tavaliselt paremad hinnad kui kauplustel.Osta võimalikult noor lind (5-6 nädalat vana), sest noori linde on kergem treenida ja õpetada. Samuti on kergem noorte lindude toitumisharjumusi kujundada. Noore linnu tunneb ära suurte süsimustade silmade järgi (valget rõngast pole veel silma ümber kujunenud). Laineline muster, mis katab linnu otsmikku ja pead, kaob esimese sulgimise käigus (tavaliselt 4-5 kuuselt). Noore linnu tunneb ära ka tumedast nokast ja kahvatulillast nokapealsest.Vali lind, kellel on puhas pärakupiirkond, puhtad ninaaugud ja läikivad suled. Ära otsusta häbeliku ja vaikse papagoi kasuks - sageli on sellistel midagi tervisega viga. Terve viirpapagoi on aktiivne ja mänguline.Miiline on sobiv puur viirukale? Enne, kui sa papagoi koju tood, pane talle valmis puur, toit ja muu vajalik. Kui võimalik, vali ristkülikukujuline puur, millel on horisontaalsed võred (viirpapagoidele meeldib väga ronida). Miinimummõõtmed oleks: pikkus 30 cm, kõrgus 30cm ja laius 40 cm. Ideaalne oleks muidugi nii suur puur, kui sa endale ja oma rahakotile vähegi lubada saad. Puurivõrede vahed ei tohiks olla suuremad kui 1,5 cm - lind võib muidu sinna vahele peadpidi kinni jääda. Heal puuril on alumises osas eemaldatav "sahtel" mugavamaks puhastamiseks. Puuri põhjas võib kasutada must-valget ajalehte või saepuru. Puuris peaks olema vähemalt 2 oksa või pulka. Need peaks olema erineva kuju ja suurusega - see aitab linnu jalalihaseid treenida. Oksi võib puuri jaoks isegi õuest tuua, aga sel juhul peab need enne kasutamist korralikult ära pesema ja kuivatama.Mida veel puuri vaja on:
Mitmeid toidunõusidVeenõu või -pudelMänguasjad ja redelidKuhu puur panna?Esimene koht, kuhu oma linnupuuri panna ei tohiks on köök. Lindudele võivad olla mürgised igasugused toiduvalmistamise aurud ja lõhnad. Hea koht puurile on näiteks elutuba, kus inimesed palju oma ajast veedavad. Koht peaks olema valge, aga mitte otsese päikesevalguse käes.Viirpapagoide toitmisest Viirpapagoi ainevahetus on väga kiire ja seetõttu võib lind surra, kui ta pole 24 tundi söönud.Viirpapagoi põhidieet koosneb seemnesegust, aedviljadest ja veest. Linnud vajavad puhast värsket vett iga päev. Neile võib tavalise vee kõrval pakkuda jooki gatorade'ist ja veest(1:1). Kuid samal ajal peaks linnul olema tavaline vesi ka saadaval.Viirpapagoidele sobilikud aedviljad:
lehtsalat (vältida tuleks jääsalatit, kuna sellel ei ole erilist toiteväärtust);porgand (riivitud või suuremate tükkidena);kõikvõimalikud puuviljad (õun, apelsin, mango, banaan jne);brokkoli, seller, petersell;Aeg-ajalt on soovitav seemnesegu või aedviljade peale vitamiine raputada. Vette ei ole soovitav vitamiine panna, kuna see soodustab bakterite arengut vees.Veel toite mida viirpapagoidele pakkuda võib: keedetud pasta, keedetud muna(purustatult koos koorega), riivitud juust, kodujuust, täisteraleib, steriliseeritud liiv või kruus üks kord kuus.Loomakauplustes on saadaval laias valikus maiustusi viirpapagoidele. Üks selline on näiteks plokiks kokkupressitud seemned koos mee ja kuivatatud puuviljadega. Meie lindudel ripub üks selline puuris kogu aeg, kuigi see pole hädavajalik. Üks tuntud puurilindude lemmikmaiustusi on hirss oma loomulikus olekus - varre otsas. Ühe linnu kohta tuleks seda päevas mitte rohkem kui 3 cm arvestada. Lastes oma papagoil seda rohkem süüa, on sul varsti üks ülekaaluline suleline sõber, kellel peale rasvumise varsti ka muud tervisehädad tulevad. Hirss sisaldab palju rasva ja pole seetõttu mõeldav põhitoiduna.Olulised toitained ja nende allikad
Proteiin - liha, sojaoad, munad, piimatooted;Rasvad - või, piim, õlid, õliseemned, koor;Karbohüdraadid - kanaari- ja hirsiseemned, mesi, aedviljad, maisihelbed;A vitamiin - herned, oad, munad, piim, asparaagus, aedviljad;D vitamiin - munad, kalamaksaõli, vitaminiseeritud piim;Tiamiin - täisterad, aedviljad, kaunviljad, tailiha, munad, pärm, piim;Niatsiin - piim, väherasvane liha, pärm, maks;Riboflaviin - munakollane, piim, täisterad, pärm, kana, loomaliha, rohelised aedviljad + nende pealsed, maks, puuvilla seemned;Askorbiinhape - tsitrusviljad, toores kapsas, tomatid;Raud, kaltsium, fosfor - piim, munad, kaerahelbed, sojaoad, aedviljad, maks, kondijahu, luuüdi;Toidud, mida võiks vältida:Rabarber, avokaado, alkohol, shokolaad, kohv and koolajoogid - need kõik on mürgised ja võivad tappa sinu pisikese papagoi lühikese ajaga.Terviseprobleemid KõhulahtisusTunnused: väljaheited on vedelikutaolised, lind on puhevil sulgedega, isutu. Pärakuümbruse suled võivad olla määrdunud.Põhjused: ebasobiv toit, ussid, mürgistus või haigus.Lühiajaline kõhulahtisus pole harilikult haiguse sümptom. Tee kindlaks, kas kõhulahtisus pole seotud toidumuutusega. Raputa seemnete peale natuke lindudele mõeldud sütt, anna juua kummeliteed, anna vähem aedvilju.KõhukinnisusTunnused: depressioon ja pinge kõhus.Põhjused: vale toit, liikumisvaegus, liiga palju kruusa, sisemine- või pärakukasvaja.Puhasta pärakupiirkond, anna paar tilka parafiini- või kastoorõli, määri linnu pärakut parafiinõliga. Vaheta semmnesegu, anna rohkem aedvilju.Krambid ja halvatusPõhjused: B ja E vitamiini vaegus, peapõrutus(kukkumise või mingi esemega kokkupõrke tulemus), ajukahjustus, kasvajad.Vii lind viivitamatult arsti jurde!Sulgede väljatiriminePõhjused: igavus, üksindus, hirm, sügelev kuiv nahk.Tee kindlaks, kas linnul pole parasiite või nahahaigust. VedelikukaotusTunnused: uimasus, isutus, kõvad kuivad väljaheited, tuhmid silmad.Põhjused: liiga vähe joogivett puuris, lind pole võimeline jooma vigastatud kaela, noka või keele tõttu, oksendamine ja kõhulahtisus.Muna kinnijäämineTunnused: lind on närviline, rahutu, venitab keha ja hoiab seda peaaegu horisontaalselt, alakõht kergelt ümar.Põhjused: pärak pole piisavalt elastne või on muna liiga suur, liiga kareda või liiga pehme koorega muna või kooreta muna, vitamiini- või kaltsiumipuudus, liiga pime, niiske või külm ruum.Pane natuke soojendatud kastoor- või salatiõli linnu pärakule iga 10 minuti tagant.Kestendav nägu või pehme nokakasvajaTunnused: hallikas kiht ülemisel nokal, mis on edasi läinud ka nokapealsele, silmaäärtele, jalgadele ja pärakule.Põhjused: parasiit nimega cnemidocoptes pilae.Anna parimat kõrgekvaliteedilist toitu, lisa multivitamiini lahust joogiveele. Kergemtel juhtudel piisab, kui haigeid piirkondi kolm korda päevas vaseliiniga määrida.Haavad ja veritseminePane haavadele antibiootilist pulbrit või antiseptikumi.
Mitmeid toidunõusidVeenõu või -pudelMänguasjad ja redelidKuhu puur panna?Esimene koht, kuhu oma linnupuuri panna ei tohiks on köök. Lindudele võivad olla mürgised igasugused toiduvalmistamise aurud ja lõhnad. Hea koht puurile on näiteks elutuba, kus inimesed palju oma ajast veedavad. Koht peaks olema valge, aga mitte otsese päikesevalguse käes.Viirpapagoide toitmisest Viirpapagoi ainevahetus on väga kiire ja seetõttu võib lind surra, kui ta pole 24 tundi söönud.Viirpapagoi põhidieet koosneb seemnesegust, aedviljadest ja veest. Linnud vajavad puhast värsket vett iga päev. Neile võib tavalise vee kõrval pakkuda jooki gatorade'ist ja veest(1:1). Kuid samal ajal peaks linnul olema tavaline vesi ka saadaval.Viirpapagoidele sobilikud aedviljad:
lehtsalat (vältida tuleks jääsalatit, kuna sellel ei ole erilist toiteväärtust);porgand (riivitud või suuremate tükkidena);kõikvõimalikud puuviljad (õun, apelsin, mango, banaan jne);brokkoli, seller, petersell;Aeg-ajalt on soovitav seemnesegu või aedviljade peale vitamiine raputada. Vette ei ole soovitav vitamiine panna, kuna see soodustab bakterite arengut vees.Veel toite mida viirpapagoidele pakkuda võib: keedetud pasta, keedetud muna(purustatult koos koorega), riivitud juust, kodujuust, täisteraleib, steriliseeritud liiv või kruus üks kord kuus.Loomakauplustes on saadaval laias valikus maiustusi viirpapagoidele. Üks selline on näiteks plokiks kokkupressitud seemned koos mee ja kuivatatud puuviljadega. Meie lindudel ripub üks selline puuris kogu aeg, kuigi see pole hädavajalik. Üks tuntud puurilindude lemmikmaiustusi on hirss oma loomulikus olekus - varre otsas. Ühe linnu kohta tuleks seda päevas mitte rohkem kui 3 cm arvestada. Lastes oma papagoil seda rohkem süüa, on sul varsti üks ülekaaluline suleline sõber, kellel peale rasvumise varsti ka muud tervisehädad tulevad. Hirss sisaldab palju rasva ja pole seetõttu mõeldav põhitoiduna.Olulised toitained ja nende allikad
Proteiin - liha, sojaoad, munad, piimatooted;Rasvad - või, piim, õlid, õliseemned, koor;Karbohüdraadid - kanaari- ja hirsiseemned, mesi, aedviljad, maisihelbed;A vitamiin - herned, oad, munad, piim, asparaagus, aedviljad;D vitamiin - munad, kalamaksaõli, vitaminiseeritud piim;Tiamiin - täisterad, aedviljad, kaunviljad, tailiha, munad, pärm, piim;Niatsiin - piim, väherasvane liha, pärm, maks;Riboflaviin - munakollane, piim, täisterad, pärm, kana, loomaliha, rohelised aedviljad + nende pealsed, maks, puuvilla seemned;Askorbiinhape - tsitrusviljad, toores kapsas, tomatid;Raud, kaltsium, fosfor - piim, munad, kaerahelbed, sojaoad, aedviljad, maks, kondijahu, luuüdi;Toidud, mida võiks vältida:Rabarber, avokaado, alkohol, shokolaad, kohv and koolajoogid - need kõik on mürgised ja võivad tappa sinu pisikese papagoi lühikese ajaga.Terviseprobleemid KõhulahtisusTunnused: väljaheited on vedelikutaolised, lind on puhevil sulgedega, isutu. Pärakuümbruse suled võivad olla määrdunud.Põhjused: ebasobiv toit, ussid, mürgistus või haigus.Lühiajaline kõhulahtisus pole harilikult haiguse sümptom. Tee kindlaks, kas kõhulahtisus pole seotud toidumuutusega. Raputa seemnete peale natuke lindudele mõeldud sütt, anna juua kummeliteed, anna vähem aedvilju.KõhukinnisusTunnused: depressioon ja pinge kõhus.Põhjused: vale toit, liikumisvaegus, liiga palju kruusa, sisemine- või pärakukasvaja.Puhasta pärakupiirkond, anna paar tilka parafiini- või kastoorõli, määri linnu pärakut parafiinõliga. Vaheta semmnesegu, anna rohkem aedvilju.Krambid ja halvatusPõhjused: B ja E vitamiini vaegus, peapõrutus(kukkumise või mingi esemega kokkupõrke tulemus), ajukahjustus, kasvajad.Vii lind viivitamatult arsti jurde!Sulgede väljatiriminePõhjused: igavus, üksindus, hirm, sügelev kuiv nahk.Tee kindlaks, kas linnul pole parasiite või nahahaigust. VedelikukaotusTunnused: uimasus, isutus, kõvad kuivad väljaheited, tuhmid silmad.Põhjused: liiga vähe joogivett puuris, lind pole võimeline jooma vigastatud kaela, noka või keele tõttu, oksendamine ja kõhulahtisus.Muna kinnijäämineTunnused: lind on närviline, rahutu, venitab keha ja hoiab seda peaaegu horisontaalselt, alakõht kergelt ümar.Põhjused: pärak pole piisavalt elastne või on muna liiga suur, liiga kareda või liiga pehme koorega muna või kooreta muna, vitamiini- või kaltsiumipuudus, liiga pime, niiske või külm ruum.Pane natuke soojendatud kastoor- või salatiõli linnu pärakule iga 10 minuti tagant.Kestendav nägu või pehme nokakasvajaTunnused: hallikas kiht ülemisel nokal, mis on edasi läinud ka nokapealsele, silmaäärtele, jalgadele ja pärakule.Põhjused: parasiit nimega cnemidocoptes pilae.Anna parimat kõrgekvaliteedilist toitu, lisa multivitamiini lahust joogiveele. Kergemtel juhtudel piisab, kui haigeid piirkondi kolm korda päevas vaseliiniga määrida.Haavad ja veritseminePane haavadele antibiootilist pulbrit või antiseptikumi.
(K).jpg)
Minust.
Minust:
Minu nimi on Merit ja ma olen hetkel 12.Minu sünnipäev on 1.juuli ja mulle meeldib see aeg väga kuna siis on ilmad soojad!
Mul on kakas viirpapagoid ja juurde tahaksin veel saada valget või must mini-lontkõrv küülikut!(:Sündisin Hiiumaal siis kolisin Tallinnasse ja nüüd elan Paldisiki lähedal Kloogal.
Minu nimi on Merit ja ma olen hetkel 12.Minu sünnipäev on 1.juuli ja mulle meeldib see aeg väga kuna siis on ilmad soojad!
Mul on kakas viirpapagoid ja juurde tahaksin veel saada valget või must mini-lontkõrv küülikut!(:Sündisin Hiiumaal siis kolisin Tallinnasse ja nüüd elan Paldisiki lähedal Kloogal.
Subscribe to:
Posts (Atom)